Melatoniin (nn unehormoon) on une ja ärkveloleku rütmi reguleerimisel osalev hormoon, mida valguse vähenemisel eritab peamiselt aju käbinääre. Melatoniini eritumine on päeval madal, suureneb õhtul, saavutab tipu kella 2 ja 4 vahel öösel ja väheneb taas hommiku saabudes. Täiskasvanueas säilib melatoniini tootmise rütm, kuid selle öine kogus hakkab langema. Eakatel inimestel ei ole öisel ega päevasel melatoniinikogusel enam vahet. Individuaalsed erinevused melatoniini eritumisel on suured igas vanuserühmas.

 Melatoniin aitab lühendada uinumisaega

Melatoniin alandab kehatemperatuuri ja vähendab erksust ning tekitab väsinud oleku, mis on uinumise eelduseks ja soodustab seda.

Melatoniin aitab leevendada ajavahe individuaalset mõju

Ajavaheväsimus tekib organismi sisemise kella häirimisel, kui lennata vähemalt neli ajavööndit itta või läände. Ajavaheväsimuse tavalised sümptomid on muuhulgas väsimus, ärrituvus, keskendumisraskused, kehv mälu, kurnatus ja söögiisu puudumine. Melatoniini tarvitamine mitme päeva jooksul pärast lendu leevendab väsimust ja taastab organismi sisemise ööpäevase rütmi.

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikke eluviise.